Monday, May 12, 2008

Tuesday, May 6, 2008

Rõõmus meel


Kui päike paistab, siis on mul hea tuju. Mind panevad naerma väikesed, rõõmsad lapsed. Kui mu sõbrad on rõõmsad olen ka mina rõõmus. Mulle meeldib soe suvepäev, kuima söön koos perega hommikust, käin sõpradega väljas ja nendega koos ujumas.

See on tore, kui me trenniga võidame võistlustel ja kui ma matas saan viie! (mida juhtub tavaliselt harva)

Kui me käime klassiga ekskursioonil, siis on muidugi tore see reis või tuur, aga A L A T I on äge busssõit! See jääb alati meelde! Seal on lõbus! Me mängime kaarte, räägime anekdoote ja muid nalju! Eelmisel ekskursioonil oligi nii, et minemine ja tulemine oli kõige parem! :)

Tuesday, April 22, 2008

Iluvõimlemine


Mina kirjutan iluvõimlemisest, sest see on mu lemmik spordiala. Ma ise käin rühmvõimlemise trennis. Rühmvõimlemine erineb iluvõimlemisest sellepoolest, et iluvõimlemises on raskemad elemendid ja platsil oled üksi. Rühmvõimlemises on platsil kõige vähem 6 inimest ja kõige rohkem 10-11 inimest.
Ajalugu

Iluvõimlemine on spordiala, kus elegantsus ja liigutuste täpsus on valatud justkui kunstiteosesse. See on spordiala, millega reeglina tegelevad ainult naised.
Iluvõimlemine sai alguse Saksamaalt 1920. aastal - algul vabavõimlemisena, kuid järk-järgult võeti kasutusele ka võimlemisvahendid, milleks olid pall, kurikad, hüpits ja tamburiin.
Uue tõuke sai võimlemisliikumine 1922 aastal Berliinis toimunud konverentsil „Esteetiline keha liikumine“, kus H.Medau (meesterahvas) tegi esimesed katsed võimlemise süstematiseerimisel ning hakkas õpetama võimlejaid (naisi) läbi vahendiga kavade.
1929. aastal asutati Berliinis Medau Kool, kus hakati õpetama uusi ala liidreid ja võimlemist hakati kutsuma „modernseks võimlemiseks“.
Iluvõimlemine kui võistlusspordiala sai alguse endisest Nõukogude Liidus. 1949. aastal toimusid esimesed NSVL meistrivõistlused, kus ala nimetuseks sai kunstiline võimlemine.
1951. aastal loodi uus rahvusvaheline modernse võimlemise föderatsioon.
1952. aastal alustasid paljud Euroopa riigid võistluste korraldamisega.
1954. aastal võeti võimlemisvahenditena kasutusele hüpits, rõngas, pall ja lint. Kurikad lisati hiljem. Töötati välja vabakava reeglid, mille alusel oli võimalik õppida põhilisi võimlemiselemente.
1961. aastal ühineti Rahvusvahelise Võimlemisföderatsiooniga (FIG) ja 1963.aastal korraldati ka esimesed maailmameistrivõistlused Ungaris, Budapestis. 1967.a. lülitati võistlusprogrammi ka rühmkavad.
1984. aastal Los Angeleses sai iluvõimlemisest olümpiaala, kus osalesid ainult individuaalvõistlejad
1996. aastal Atlantas osalesid olümpial ka esmakordselt iluvõimlemise rühmad.

Pekingi olümpiamängudele iluvõimlemises, läheb Eestit esindama Irina Kikas.

Tuesday, April 15, 2008

Kus kehaline toimub?!

Ühel päeval, kui kehaline oleks pidanud hakkama, olime meie Kadriga garderoobis. Me olime tundi hiljaks jäämas. Jõudsime lõpuks saali ukse juurde, aga uks oli lukus. Läksime õue vaatama, aga õues oli suur padukas. Arvasime, et neid pole õues, aga läksime ikka vaatama. Pargis ei olnud ka kedagi. Läksime võimlasse tagasi ja vaatasime uuesti saali. Kõik olid seal! Õpetaja küsis:
"Kus teie kaks olte?"
Me rääkisime õpetajale. Sellepeale ütles õpetaja:
"Uks oli lahti. Te oleksite pidanud kõvemini tõmbama!"

Tuesday, April 8, 2008

Holly Dolly

Videod

Otsekõne

1. Pane puuduvad kirjavahemärgid. Otsekõnet alusta suure algustähega.
Tuul ja päike vaidlesid kumb neist on võimsam. Tuul kiitles:
,,Kas tahad näha kuidas ma sel mehel mütsi peast ära puhun?"
Ta puhus mis jaksas aga mees vajutas mütsi veel tugevamini
pähe ja jätkas teekonda.
Päike nägi seda, rõõmustas, tuli pilve tagant välja ja hakkas
ilma soojendama. Teekäija muutus rõõmsaks ja lausus:
,,Tuli alles tore ilm, et lausa lõbu astuda." Varsti võttis ta mütsi
peast ja kuuegi seljast. Nüüd sõnas päike tigedale tuulele:
,,Kas sa nüüd saad aru, et heaga saavutab palju rohkem, kui kurjaga?"
2. Vali saatelausesse sobiv(ad) sõna(d).
Karu küsis :"Jänes, miks sind sõjaväkke ei võeta?""Mul on kehv nägemine," vastas Jänes."Kas sina näed seda kuuske seal?"päris Jänes omakorda."Näen," vastas Karu. Jänes vastas : "Aga mina ei näe!"

Tibupoeg oli aiast välja tulnud ja rebane püüdis ta kinni ning hüüdis :" Nüüd ma söön su ära." Tibupoeg hakkas paluma : "Ära söö, mul hakkavad ema ja isa nutma." "Minugi isa ja ema hakkaksid nutma," vastas rebane. Ta lasi tibu lahti. Tibu lipsas aeda ja karjus rebasele: "Loll rebane, ma olen ju inkubaatorist!"
3. Kus on otsekõne ( tee see siniseks) , kus saatelause (jooni see alla)?
Juku läheb poodi heliplaati ostma. Kuulab esimest plaati: "Jolotska, jolotska..." "See ei kõlba," ütles Juku. Kuulab teist: "One, two, three, four ..." "Vot selle ma võtan," ütleb Juku. Jõudnud koju, hakkab ta plaati kuulama: "One, two, three, four, jolotska, jolotska..."
Tundide lõpus ütles õpetaja:" Lapsed, täna õhtul on kuuvarjutus. Ärge unustage vaatamast." Juku küsib:" Aga millisel kanalil?"

Tuesday, April 1, 2008

Harjutus

Harjutus 24
Lõpeta laused.
1. Taat vaatas ringi, kuid ei näinud midagi. 2. Poisid kiirustasid sammu, kuid jäid ikka kooli hiljaks. 3. Kõigi üllatus oli suur, kui Juku sai hoolsuse hinde viie. 4. Tahtsime koju minna , aga pidime trenni minema. 5. Ants hakkas jooksma, sest koer ajas teda taga. 6. Otsustasimegi viimaks, et läheme koju. 7. Võõrad pidid lahkuma, kuid tahtsid veel jääda. 8. Lapsed ei saanud sõnagi suust, sest õpetaja pahandas nendega. 9. Tund lõppes, aga lapsed ei läinud koju. 10. Ants teadis paljugi, kuid ei rääkinud sellest kellelegi.
Tee sidesõnad värviliseks, mille ette kirjutasid koma. Jäta meelde!
Harjutus 25
Kirjuta juurde puuduv algusosa ja pane koma, kui vaja.
1.Juku ei teadnud, et ema läks kauplusse. 2. Madis tuli koju, kui pimenes. 3.Oli juba öö, kuid kalurid ei olnud veel tagasi. 4. Katrin arvab, et tal on hea olla. 5. Isa hüüdis Paulat ,kuid ta ei kuulnud. 6. Mannu tahtis sõpradele juua tuua, aga sõbrad olid vahepeal lahkunud. 7. Otto ärkas, kui tuba hakkas valgenema. 8. Oli öö ja majas valitses vaikus. 9. Ta andis alla, sest ta oli kirglik suusataja.
Harjutus 26
Pane puuduvad komad.
Väga paljud on seisukohal, et raha ei ole elus tähtis. Nad arvavad, et tähtis on õnn ja sõprus. Teised arvavad, et õnn on küll tähtis, aga oma koht on ka rahal. Täiesti õnnelikud võivad nad olla, kui neil on raha ja sõbrad. On ka inimesi, kes võivad olla õnnelikud, omades ainult üht neist, sest igaühel on oma arvamus rahast ja õnnest.

Tuesday, March 25, 2008

Aasta rosin

7. jaanuaril kuulutati Eesti Lastekirjanduse Keskuses välja Aasta Rosina 2007 auhinna saajad. Tegemist on auhinnaga, mida Eesti Lastekirjanduse Keskus omistab aasta kõige omanäolisemale või üllatavamale eesti lasteraamatule. Keskuse töötajatest koosnev žürii tunnistas auhinna vääriliseks Oskar Lutsu “Kevade” kommenteeritud kooliväljaande “Kui Arno isaga koolimajja jõudis…” (kirjastus Ilo). Raamatu on koostanud TLÜ lastekirjanduse dotsent Mare Müürsepp ja Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumi muuseumipedagoog Aili Kalavus, illustreerinud raamatukunstnik Mare Hunt. Autorid said auhinnaks rosinakotid ja rahalise preemia.

Raamat koosneb kolmest osast. „Kevade“ esimene jagu on esitatud lastele sobilike katkenditena, säilitades autori sõnastuse, teine jagu aga teose võtmestseene markeeriva pildireana. Lisatud on sissejuhatav peatükk „Vanast ajast, Oskar Lutsust ja „Kevade“ kirjutamisest“. Vajadus selletaolise muganduse järele oli olemas juba ammu, sest kogemused on näidanud, et tänapäeva laps, kellele sajanditagune elu-olu ja kõnepruuk võõras, jääb originaali lugemisel üha sagedamini hätta. Mis asi on näiteks kulduur, surnuk, tritsud, mis tähendab, et köster siunab, või mis asjamees see köster üldse on? Kuidas nägi välja üks kihelkonnakool? Mis töid tegid lapsed vanal ajal, milliseid raamatuid lugesid, milliseid mänge mängisid? Nüüd on see teave sõnas ja pildis kenasti saadaval ning noor lugeja ette valmistatud „Kevade“ täisteksti lugemiseks, kui aeg selleks küps.

Minu arvamus raamatutest


Mulle meeldib lugeda raamatut, kui see on huvitav. Ja minu arvates on raamat huvitav, siis kui seal juhtub midagi ekstreemset ja põnevat. Mu kõige lemmikum raamat on "Arabella mereröövli tütar". Seal oli palju seiklusi ja see raamat oli ka natuke kurb. Veel meeldib mulle "Bullerby lapsed". Seal selliseid "SUURI" seiklusi ei olnud, aga selles raamatus meeldis mulle see kuidas "Liisa" seal seda elu kirjeldas. Ja ma ise tahaksin ka sellises maa kohas elada.

Astrid Lindgren on tore kirjanik ja tal on huvitavad raamatud. Aga üks raamat mis on tema kirjutatud nimelt "Karlsson katuselt" mulle ei meeldi kohe mitte üks teps! mulle ei meeldi kuidas "Karlsson" valetas. Ja minu arvates oli see ka igav.

Tuesday, March 11, 2008

Evelin Pang




Minu lemmiknäitleja on Evelin Pang. Ta töötab Tallinna Linnateatris. Evelin on mänginud muusikalis "Grease" (Rizzo), näidendis "Vaikse hääle tõus ja langus", filmis "Nimed marmortahvlil" (Marta sõbranna), "Stiili pidu" (Jana) , serjaalis "Õnne 13" (Ursula) ja filmis "Lotte", kus andis hääle Lottele.


Evelin Pang on abielus Priit Võigemastiga ja 2007 aasta kevadelsündis perre pisitütar Loviise.

Mulle meeldib Evelin Pang, sest mängib ja laulab hästi. Kõige rohkem meeldis mulle see kui ta mängis "Buratino" etenduses neegrinukk Ellat.

Tuesday, March 4, 2008

Tuesday, February 26, 2008

Minu sõbrad

Minu parim sõber on Kadri ja kohe peale Kadri tuleb Maria. Teised sõbrad klassist on veel Grete, Elis, Laura ja Elena on ka väga tore, aga ma ei suhtle temaga nii palju nagu Kadri, Maria, Grete, Elise ja Lauraga. Trennist on minu sõbrad Paula ja Mannu.

Eesti Filharmoonia Kammerkoor

Alguses kui kontsert algas ja tulid mustades mantlites mehed lavale, arvasin ma, et see on mingisugune "munkade" koor! Aga kui lugu juba lahti läks oli see päris huvitav! See kontsert oli hästi ära korraldatud, sest see oli rõõmus ja seal oli palju liigutusi. EFK dirigent oli natuke imelik. Tal oli vahest väga-väga imelik nägu. Aga see ei ole muidugi selline asi mille kallal norida, sest kontsert oli ju väga hea!!!

Mina Mari

Minu nimi on Mari. Ma olen 154cm pikk. Ma käin rühmvõimlemise trennis. Ma olen seal käinud umbes 5-6 aastat. Mulle meeldib see trenn väga!
Veel meeldib mulle joonistada, teatris ja kinos käia.