Iluvõimlemine

Mina kirjutan iluvõimlemisest, sest see on mu lemmik spordiala. Ma ise käin rühmvõimlemise trennis. Rühmvõimlemine erineb iluvõimlemisest sellepoolest, et iluvõimlemises on raskemad elemendid ja platsil oled üksi. Rühmvõimlemises on platsil kõige vähem 6 inimest ja kõige rohkem 10-11 inimest.
Ajalugu

Iluvõimlemine on spordiala, kus elegantsus ja liigutuste täpsus on valatud justkui kunstiteosesse. See on spordiala, millega reeglina tegelevad ainult naised.
Iluvõimlemine sai alguse Saksamaalt 1920. aastal - algul vabavõimlemisena, kuid järk-järgult võeti kasutusele ka võimlemisvahendid, milleks olid pall, kurikad, hüpits ja tamburiin.
Uue tõuke sai võimlemisliikumine 1922 aastal Berliinis toimunud konverentsil „Esteetiline keha liikumine“, kus H.Medau (meesterahvas) tegi esimesed katsed võimlemise süstematiseerimisel ning hakkas õpetama võimlejaid (naisi) läbi vahendiga kavade.
1929. aastal asutati Berliinis Medau Kool, kus hakati õpetama uusi ala liidreid ja võimlemist hakati kutsuma „modernseks võimlemiseks“.
Iluvõimlemine kui võistlusspordiala sai alguse endisest Nõukogude Liidus. 1949. aastal toimusid esimesed NSVL meistrivõistlused, kus ala nimetuseks sai kunstiline võimlemine.
1951. aastal loodi uus rahvusvaheline modernse võimlemise föderatsioon.
1952. aastal alustasid paljud Euroopa riigid võistluste korraldamisega.
1954. aastal võeti võimlemisvahenditena kasutusele hüpits, rõngas, pall ja lint. Kurikad lisati hiljem. Töötati välja vabakava reeglid, mille alusel oli võimalik õppida põhilisi võimlemiselemente.
1961. aastal ühineti Rahvusvahelise Võimlemisföderatsiooniga (FIG) ja 1963.aastal korraldati ka esimesed maailmameistrivõistlused Ungaris, Budapestis. 1967.a. lülitati võistlusprogrammi ka rühmkavad.
1984. aastal Los Angeleses sai iluvõimlemisest olümpiaala, kus osalesid ainult individuaalvõistlejad
1996. aastal Atlantas osalesid olümpial ka esmakordselt iluvõimlemise rühmad.

Pekingi olümpiamängudele iluvõimlemises, läheb Eestit esindama Irina Kikas.